Liigu sisu juurde

Miks teistes linnades kerkivad võistlustega Eesti arhitektide kavandatud poed, aga Tallinnas piisab tüüpprojektist? Abilinnapea Madle Lippus selgitab

Tallinna abilinnapea Madle Lippus ja näited Tallinnasse rajatud Lidli poodidest.Foto: Ehituslehe kollaaž / Postimees / Scanpix

Tallinna abilinnapea Madle Lippus lubas intervjuus Ehituslehele, et linn paneb täpsemalt paika, kus on arhitektuurivõitslused edaspidi vajalikud ja tutvustas linnavalitsuse ootusi tulevikus planeeritavatele kauplustele.

Kui Ehitusleht kirjutas Lidli planeeringutega seotud vaidlustest Tallinnas, siis vaatasin, kuidas mujal linnades nende uute poodide püstitamine on käinud. Narvas on Molumba projekteeritud Lidl, Tartu Annelinnas valmis Lidl võistlusega leitud projekti alusel, Valka ja Viljandisse tulevad 3+1 arhitektuuribüroo projekteeritud Lidlid. Miks Tallinnas on ainult tüüpprojektid? 

Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.

Palun sisesta korrektne e-posti aadress
Arhitektide nägemus Valga Lidlist.Foto: 3+1 Arhitektid
Võru Lidli võidutöö autor on projekteerimis- ja arhitektuuribüroo Sirkel ja Mall.Foto: Lidl Eesti
Arhitektide nägemus Lidli Viljandi poest.Foto: 3+1 Arhitektid

Tallinnas on tegelikult ka kaubanduskeskusi, mis on tehtud arhitektide poolt. Näiteks Hiiu Rimi ruumilise lahenduse aluseks on arhitektuuribüroolt tellitud lahendus.

Rimi teeb seda ise või on seda neilt nõutud?

Neile kindlasti on seda soovitatud. Tallinnas enamik üldplaneeringuid ei näe ette, et tuleb konkurss teha. Tartust on üldplaneering selles mõttes rangem ja näeb ette kohad, kus arhitektuurivõistlus tuleb korraldada. Meil see nii rangelt sätestatud ei ole. On kohad, kus arhitektuurikonkurss oleks mõistlik, aga seni on konkursi kohustuse määramise alused olnud eelkõige tunnetuslikud. 

Olulise ruumilise mõjuga kohtades tuleks korraldada konkurss. Küsimus on alati, et kus ja mille alusel me ütleme, et siin on nüüd olulise ruumi mõjuga koht. Ja oleneb ka sellest, kuidas õnnestuvad läbirääkimised arendajaga, kui otsene alus konkursi määramisks puudub. 

Üldistades võib seda nimetada ka põhjusena, miks Tallinn ei ole seni olnud ka nii järjepidev arhitektuurikonkursside nõudmisel – meil ei ole seni olnud reeglid selgelt ka enda jaoks sõnastatud. Lidli vaidlused on ses mõttes heaks õppetunniks, et peame täpsemalt ära sõnastama need kohad, kus me arendajatelt arhitektuurivõistlusi küsima hakkame. Kindlasti kohalike keskuste aladel me edaspidi konkursse nõuame.

Tegelikult väga häid näiteid edukatest võistlustest on juba olemas. Hiiu Rimi ja veel paar Rimi, mis on mis on konkurssidega lahendused leidnud ja on väga sümpaatsed.

Oleme rääkinud Lidlist, aga need teemad pole seotud ainult nendega ja on tegelikult kõigi kettidega suhteliselt sarnased?

Jah, eks see on ka arusaadav, et iga arendaja jaoks on eelkõige oluline, et äriplaan kokku jookseks. Linna ülesanne ongi leida kompromiss avaliku ja erahuvi vahel. Loomulikult ka linna soov on, et linn areneks, aga see ei saa tulla kvaliteetse ruumi arvelt.

Meie huvi on, et kaubanduspinnad panustaksid oma ruumi kujundusega avalikku ruumi ja ma arvan, et printsiibis kõik ju nõustuvad sellega.

Aga räägimegi siis linna ootustest kaubanduspindadele. Tean, et selvekaupluste juhendit koostatakse, seda on ju ka Lidlile näiteks tutvustatud, aga kui seda avaldamiseks küsisin, siis meile seda ei saadetud.

Jah, seda me veel kooskõlastame. Aga põhimõtted on seal tegelikult lihtsad ja ei midagi radikaalset. Kaubanduspinna puhul on ka oluline linnaga suhtlev aktiivne perimeeter, mis siis lihtsustatult tähendab, et kaubanduspinnad avanevad tänavale ja sa näed, mis seal sees on. Et ei oleks seda kinnise kasti tunnet. 

Ja mis puudutab Lidli ärimudelit siis nemad tahavad sageli teha parkimise esimesele korrusele. See ei ole aktsepteeritav linnaehituslik lahendus. Parkimine võib maja sees olla, kui hoone on piisavalt suur, et suudame perimeetri ikka aktiivsena hoida. Aga praktikas on seda lahendada üpris keeruline. 

Lidli vaidlus oli selles suhtes huvitav, et lahendus keskendus väga autole. Soovid olid sellised nagu arendakski seda pinda kuhugi … 

Lagedile. 

Just, nagu arendaks teist Ikeat. Kõik tulevad autoga kohale, hästi palju parkimiskohti on vaja.

Täpselt. Aga Põhja-Tallinn on kõige kiiremini arenev Tallinna piirkond, kus toimub väga kiire ruumi muutus. Meie soov on, et see areneks inimkesksena. 

Jalakäija peaks olema mugav ja turvaline poodi liikuda. See tähendab laiasid kõnniteid.

Ja loomulikult on seal ka parkimiskohad, aga need peavad olema haljastusega pikitud. Ei saa olla autode väli. 

Üldine suund on Tallinnas ikkagi see, et parkimist vähendame. Lidl on ikkagi pigem kodulähedane kauplus, kuhu võib tulla bussi või kastirattaga.

Ideaalis võiks seal olla mitu funktsiooni. Näiteks kohvik ja pood, aga arusaadav, et kui see äriplaani ei mahu, siis peame otsima kompromisse. Võib-olla näiteks ühendatud parkimismajaga, Taanis on väga palju toredaid näiteid, kus hoone esimesel korrusel on kauplus ja ülejäänud viis korrust parkimismaja.

Siia on see probleem ju sisse kirjutatud, et kui linnal on vastas hiid nagu Lidl, kellel on formaat millimeetri pealt paigas, siis tal on väga keeruline selliste soovidega kohaneda.

Nad ikkagi on nõus koostööd tegema. Võib-olla linn peab lihtsalt sirgeselgsem olema oma ootustes. 

Lidliga vaidluses andsite neile Lasnamäel õiguse, aga Põhja-Tallinnas pani linn jala maha ja ei taganenud. Mulle jäi mulje, et Lasnamäel andsite järele, sest see rong on lihtsalt läinud. Kui Lidl olekski kohtusse läinud, siis linn kaotanuks. 

Kui Lidl oleks kohtusse läinud, siis kohus oleks ilmselt öelnud, et linn on süüdi ja mõistnud meilt välja planeeringu koostamise kulud. See on paarkümmend tuhat eurot. 

Aga see oleks tõesti olnud ebakorrektne haldusmenetlus, kui planeering on valmis ja avalikul väljapanekul käinud ja sealt ühtegi tagasisidet ei tule, aga meil tulid vahepeal uued mõtted. See tegelikult ei ole okei.

Ja seal me põhimõttelised asjad saime ikkagi paika. See ei ole maailma kõige parem planeering, aga ma ei tunne ka, et me oleks seal mööda pükse saanud.

Lidli detailplaneering Lasnamäel Priisles sai edasi liikumiseks rohelise tule pärast seda, kui poeketi palgatud advokaat ähvardas linnavalitsust kohtuga.Foto: OÜ PUUSEPP & MÄND

Aga tulen jutuajamise alguse juurde tagasi, kas linn plaanib võistluste nõuet konkreetsemaks muuta?

Mulle tundub, et see mõtteviis levib aina enam, et arhitektuurikonkurss on tegelikult mõistlik osa protsessist. 

Linna enda objektidel on viimased näited konkurssidest praegu projekteerimises olevad Tallinna Reaalkooli ja Westholmi gümnaasiumi juurdeehitus. Me alati konkurssi ei tee, aga isegi siis on oluline, et arhitektid oleksid protsessis kaasas, näiteks oleme kasutanud väärtuspõhiseid hankeid, kus eraldi hinnatakse arhitektuurse lahenduse kvaliteeti. Näiteks Hiiu kooli sel suvel lõppenud hanke tegime nii.

Aga see on üks järgmisi ülesandeid ametil kõigi osapoolte jaoks arusaadavalt ära sõnastada põhimõtted, mille alusel linn kaalub, kas on linnaehituslikult oluline koht, kus konkursid on nõutud. Kindlasti on see linna keskus või siis Tallinna mõistes ka väiksemad keskused. Aga ka üleminekukohad, kus näiteks suurelt pargialalt üleminek hoopis teist tüüpi alale. Või on oluline avalik funktsioon. 

Aga meil on selles osas veel mõtestamist.

Aga selles osas tuleb ka konkreetne juhend?

Jah.

Toimetaja valik

Avaleht Kõik lood

Suured lood

Kõik suured lood

Kui su tooteid või teenuseid kasutatakse ehitusobjektidel või sõltub nende müük objektide valmimisprotsessist, siis on meie andmebaas sulle oluliseks tööriistaks ettevõtte käibe kasvatamisel.

Proovitellimus annab täieliku ligipääsu. Krediitkaarti pole vaja.

Palun sisesta eesnimi
Palun sisesta perenimi
Palun sisesta ettevõtte nimi
E-posti aadress ei ole korrektne
Telefoninumber ei ole korrektne
Kirjuta vastus läbivalt väiketähtedega

Kampaania tingimused. Tutvumistellimuse saad vormistada, kui sa pole enne Ehitusbörsi kasutanud. Registreerimisel kasuta ettevõtte domeeniga e-posti aadressi. Kui ettevõte ei kasuta oma domeeniga e-posti aadresse, siis saad tellimuse vormistada äriregistris kirjas oleva ettevõtte ametliku kontaktaadressiga.