Viimsi Artium – halvasti planeeritud vallakeskus ei lase heal arhitektuuril mõjule pääseda
Napilt aasta eest avatud Eesti moodsaim kultuurimaja näitab eeskuju hea arhitektuuri ja sisuka kultuuriprogrammiga, kuid asub autota inimese jaoks ebamugavas kohas.
Sõna „kultuurimaja” võib tuliuue ehitise puhul mõjuda ehk vanamoodsaltki, ent hoonetüübi kirjeldusena sobib see Viimsi Artiumile imehästi. Hoone koondab mitut otstarvet, millel vähem või rohkem kollektiivne, kohalik ja kultuurihariduslik mõõde – kunstikool, muusikakool, teaduskool, huvikeskus, lisaks multifunktsionaalsed saalid teatrietenduste, kontsertide ja konverentside korraldamiseks ning mõnus kohvik. Hooviküljel, Viimsi paeklindi serval täiendavad ansamblit metafüüsiliselt mõjuva ruumiga endistesse masuudimahutitesse paigutatud moodsa kunsti galerii ja vabaõhulava.
Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.
Hoone jaoks 2018. aastal korraldatud rahvusvahelise arhitektuurivõistluse võitis arhitektuuribüroo Kavakava, mille juhtivarhitektid on Siiri Vallner ja Indrek Peil. Projekti erinevates faasides töötasid nendega kaasa Kristel Niisuke, Ko Ai, Kaarel Künnap, Mari-Liis Sõber, Arseniy Kukuškin, Ivo-Martin Veelma ja Allan Pits. Hoone ehitas Nordlin Ehitus.
Arhitektuurikonkursi võidutöö arenes ajas edasi – esialgu vaid huvikoolide vajadusi rahuldama pidanud kompleksile liideti valla soovil juurde professionaalseks kultuuritegevuseks vajalik taristu – eelkõige suuremad saalid koos vajaliku tehnikaga. Suures saalis, näiteks, saab nüüd isegi sümfooniaorkester kontserte anda.
Kavakava võidutöö alusel valminud hoone ruumiideeline kese on selle tihe side maastikuga, eelkõige looduskaitsealuse paeklindi ja selle nõlval asuva taimestikuga.
Hoone ehituskvaliteet jätab hea mulje. Kasutatud viimistlusmaterjalid mõjuvad sõbralikult, luksust või priiskamist tunda ei ole. Atmosfäär on sõbralik ja klassitiibades asine, kuid valgusküllane.
Avaras fuajees, mis mõjub ülejäänud hoonest pidulikumana, on erilist tähelepanu pööratud taimedele, mille abil on loodud peaaegu et botaanikaaiale omane miljöö.
Siseruumi rohelusele sekundeerib ülakorruse avaral väliterrassil suur mätaskatus ning erinevad istutusalad, mis seovad tehismaastiku klindinõlva looduslike vormide ja taimestikuga.
Mõeldes kitsaskohtadele, siis Artiumi suurim puudujääk pole seotud ei arhitektuuri ega hoone funktsiooniga, vaid Viimsi valla planeeringuliste möödapanekutega, mille juured ulatuvad 1990. aastatesse. Viimsil jäi õigel hetkel läbi mõtlemata, kuidas luua kiirelt kasvava ja rikastuva valla jaoks tugev ja sidus keskus, valla ruumiline ja hästi toimiv süda Haabneemena tuntud piirkonnas. Isegi kui mitmed valminud hooned on siin huvitava arhitektuuriga, on nende paigutus juhuslik, hõre ja halvas mõttes äärelinlik.
Ruumiliselt mõjub seetõttu ka Artium pelgalt ühe uue hoonena teiste seas. Kultuurimaja on paigutatud Randvere tee äärsesse suburbaanselt hõredasse ruumi, kus tekib tunne, et pikkade distantside tõttu on siin hoonete vahel mõistlik ja mugav liikuda vaid autoga. Nii on jalgsi või ühistranspordiga Artiumisse tulek – vähemalt esialgu – mõneti ebamugav, sest isegi Viimsi keskusest kohale jõudmiseks tuleb ette võtta ligi kilomeetrine jalutuskäik.
Info ligi 65 000 ehitusobjekti kohta
