Merko Ehituse 2023. aasta teise kvartali müügitulu oli 142 miljonit eurot ning puhaskasum ulatus 13,6 miljoni euroni, aga järgmistel perioodidel on oodata kinnisvaraarenduste tulemustes langust, sest eelmüüdud korterite varu järk-järgult ammendub ja uusi projekte käivitab ettevõte senisest aeglasemas tempos.

Merko teatas börsile, et esimesel poolaastal andis ettevõte ostjatele üle 512 korterit ning 15 äripinda. Teise kvartali lõpu seisuga oli kontserni ettevõtetel bilansis 978 korterit.

Esimese poolaasta müügitulu oli 217,3 miljonit eurot (eelmise aasta samal perioodil 156,2 miljonit eurot, kasv 39,1%). Ka kasum kasvas: sel aastal teeniti 20,2 miljonit eurot maksueelset kasumit (eelmise aasta samal perioodil oli tulemuseks 8,4 miljonit eurot).

Merko Ehituse juhtkonna sõnul oli esimese poolaasta kasum ootuspäraselt tugev, kuna mitu korteriarendusprojekti said valmis ja toimus eelmüüdud korterite üleandmine ostjatele. Samas eelmüüdud korterite varu järk-järgult ammendub ning tegutsetakse täna väga erinevas turuolukorras võrreldes 2020. ja 2021. aastaga. Korterite uusmüügi tempo on märkimisväärselt langenud, mistõttu on uute arendusprojektide käivitamine nii kontserni poolt kui Balti turul tervikuna oluliselt aeglustunud. See omakorda tähendab järgmisel paaril aastal vähem valmivaid arendusprojekte ja müüdavaid kortereid.

Positiivse poole pealt näeb Merko juhtkond, et esimesel poolaastal on korterituru olukord stabiliseerunud, kohanemine majanduskeskkonna muutustega jätkub ning turule on lisandunud natuke rahulikumat sentimenti. Kuigi täna on oluliselt vähem investeerimise eesmärgil korteriostjaid, siis uue kodu ostutehinguid siiski toimub. Kiiret muutust nõudluse taastumisel lähiajal siiski ei nähta ning suhtutakse uute projektide käivitamisse ettevaatlikult. Kontsern investeeris kuue kuuga töös olevatesse arendusprojektidesse ja uutesse kinnistutesse kokku 56,5 miljonit eurot.

Tänavu kuue kuuga sõlmisid kontserni ettevõtted uusi ehituslepinguid 255 miljoni euro väärtuses ehk 32% enam kui võrdlusperioodis ning ehituslepingute portfelli jääk kasvas aastatagusega võrreldes 29% võrra 418 miljoni euroni. Ehitusmahtude mõttes tasakaalustab kontserni tugev tellijalepingute portfell lähema paari aasta jooksul teatud määral korterituru langusest tingitud mõjusid. Samas on ehituse tegutsemiskeskkond jätkuvalt ebakindel. Riskide juhtimine on äärmiselt oluline, niipalju kui see tänase kiire inflatsiooni ja kõrgete intresside, uute regulatsioonide ja halduspraktika ning geopoliitilise olukorra juures on võimalik.

Ehitusfaasis olevatest korteritest ligikaudu 40% oli kaetud eelmüügi lepingutega. Suuremad korteriarendusprojektid olid Uus-Veerenni, Noblessneri ja Lahekalda Tallinnas, Erminurme Tartus, Viesturdārzs, Mežpilsēta ja Magnolijas Riias ning Vilnelės Skverai Vilniuses.

2023. aasta teises kvartalis olid suuremad ehituses olevad objektid Eestis Rae ja Pelgulinna riigigümnaasiumid, Hampton by Hilton ja Hyatt hotellihooned, Arter kvartal ja Eesti Vabariigi kagupiiri maismaaosa taristu lõigud, kaitseväe ehitised Tapa linnakus, Vanasadamat ja Rail Balticu Ülemiste reisiterminali ühendav trammiliin ning Ülemiste ühisterminali esimene etapp ja Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimine. Lätis olid töös GUSTAVS ärikeskus ning Elemental Business Centre büroohooned. Leedus tuulepargi taristurajatised ja alajaam Kelmė rajoonis ning erinevad NATO väljaõppekeskuste hooned ja taristud.